Arvutid ja paragrahvid Iː tants intellektuaalomandi ümber

Arvutid ja paragrahvid I: tants intellektuaalomandi ümber

Muutumata moraalsed õigused:

Illegaalne on kellegi teise rasket ja vaevanähtud tööd enda nimele kirjutada. Artistiks olles loeb palju originaalsus, millele võib toetuda tulevane au ja kuulsus. Aus inimene, konkurent, võiks mõista ja austada ka teisi inimesi enda ümber ja pigem toetada nende arengut,mitte seda plagiaadiks kirjutada.

20 aastat autori õigusi: 

20 aastat kõlab natukene liiga lühikese ajana. Mõistan investorite poolset pahameelt hetkese eluaja + 70 aastase autori õigusega, aga samas tuleb mõista, et kui antud isik, näiteks artist, poleks loonud antud teost, siis poleks ju ka millegisse investeerida. Tuleb mõista, palju on läinud populaarsesse teosesse aega ja vaeva. Leian, et autoriõigused võiksid jääda vähemalt terve eluaja pikkuseks või siis lisada sellele kuskil 10 aastat, et vältida võimalikku kuritegeluslikku poolt antud juhtumis.

Autoriõiguse pikendamine iga 5 aasta tagant:

Olen ideega päri, kuna vastasel juhul tekiks süsteemis korralik segadus. 5 aastat tundub olevat piisavalt mõistlik periood, et mitte isikut liigselt tüütada ning saades mõistliku intervalliga tagasisidet. Kõige mõislikum lahendus oleks anda loojale valikuvõimalis, kas soovitakse uuendada oma andmeid ühe, kahe, kolme, nelja või viie aasta tagant. 

Autoriõiguse eest võitlemine on akutuaalne ja oluline teema. Kõrvaltvaataja jaoks, kes pole otseselt seotud millegi loomisel, võib see küll tunduda ülepaisatud teemana, kuid artistide jaoks on see justkui kindlustus, mis võimaldab neil luua originaalseid teoseid ja teha karjääri.